Miks on maavarade kasutamist vaja planeerida?
Harjumaal asuvad Eesti suuremad arendused. Just siin paiknevad meie riigi parima kvaliteediga ehitusmaavarad nagu liiv, kruus ja lubjakivi, aga ka siinsetele majapidamistele oluline turvas.
Selleks, et maavarade realiseerimist ja kasutamist 50 aasta aasta perspektiivis võimalikult hästi ette planeerida, on riik algatanud Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu. Planeeringu algatamine on vajalik selleks, et anda inimestele ja kohalikele omavalitsustele selge ülevaade maavarade kaevandamisest ning minimeerida kaevandamisega seotud mõjusid.
Tänu planeeringule saame teada, milliseid maavarasid planeeringu piirkonnas leidub, kus need asuvad ning kas, kuidas ja millal on mõistlik neid kaevandada. Planeeringu menetlus toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja sealsete elanikega.
Lähtekohad
Harju maakonna maavarade teemaplaneeringus käsitletakse kogu Harju maakonda tervikuna, mitte omavalitsusi eraldiseisvalt.
Teemaplaneeringu koostamisel luuakse kogu maakonda hõlmav kokkulepe, kuidas kaevandamistegevusi tulevikus paremini suunata. Teemaplaneeringu metoodikas lähtutakse eelkõige maavara levikust, kvaliteedist, keskkonnapiirangutest ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest aktsepteeritavusest. Maavarade kaevandamise reeglistikku otsitakse Harjumaal juba olemasolevate piirangute raames.
Lubjakivi, liiva, kruusa ja turba kaevandamise keskkonnamõjud on erinevad, seda nii suuruselt kui ka tüübilt, mistõttu kaevandamise võimaluste kategoriseerimine toimub iga konkreetse maavara jaoks eraldi.
Koostatud on maavarade kategoriseerimise ja prioritiseerimise metoodika ettepanek, mida vajadusel täpsustatakse planeeringu koostamise käigus ja erinevate osapoolte vahel kokkulepete saavutamisel.
Metoodika
Metoodika põhineb sobimatute alade välistamisel lähtuvalt olemasolevatest piirangutest. Põhikriteeriumite ülesanne on leida maakonnas kaevandamiseks sobilikud alad ja alamkriteeriumitega seatakse sobilikud alad kasutuselevõtmise olulisuse järjekorda. Sama alade kategoriseerimise metoodikat saab kasutada erinevate maavarade korral.
METOODIKA PÕHIKRITEERIUMID
- Keskkonnakaitselised piirangud (näiteks Natura alad, rohevõrgustik või vääriselupaigad). Arvesse on võetud kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja keskkonda vaadatakse laiemalt, kui ainult looduskeskkond.
- Sotsiaalsed mõjud, ehk kaevandamisel tekkivad mõjud, mis kirjeldavad ühiskonna aktsepteerimist kaevandamistegevusele, näiteks müra ja tolmu levik, mõju veerežiimile ja kvaliteedile.
- Maavarade olemasolu.
ALAMKRITEERUMID
- maavara teadaolev või eeldatav kvaliteet;
- kaugus tõmbekeskusest (ehitusmaterjalidel) ja võimaliku tootmisala pindala (turvas);
- mõju teedevõrgule.
Ühiskondlik hüve
Kõikidest ehitusmaavaradest, mida Eestis kaevandatakse, kasutab riik ühiskonna hüvanguks suurusjärgus kuni 80% ise. Riik ehitab ja hooldab ühiskonnale vajalikku taristut ning hooneid. Riigi järel on teine ehitusmaavarade tarbija kohalik omavalitsus, kes ehitab ja hooldab kohalikke teid ning viimasena tulevad ehitusmaterjali tootjad.
Parem varustuskindlus
Planeeringuga antakse ülevaade Eestis tekkivatest materjalidest, mida oleks võimalik kasutada ehitusmaavarade asemel. Kogutud informatsiooni saab kasutada ehitusmaavarade varustuskindluse tagamise analüüsimisel ja edasiste otsuste tegemisel.
Selgus ja koostöö
Seda, kus maavarad paiknevad, me muuta ei saa - selle on määranud geoloogiline ajalugu. Kuid me saame parandada maavarade kaevandamise protsessi ja kultuuri, et kõigil seotud osapooltel oleks selge, kus, millistel tingimustel, kuidas ja kui kaua kaevandamine toimuda saab.
Planeeringuala
Teemaplaneeringu ala hõlmab kogu Harju maakonna territooriumit pindalaga 4333 km2. Sinna kuulub kokku 16 omavalitsust: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinna linn, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Viimsi vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Lääne-Harju vald, Kuusalu vald ja Raasiku vald.
Projekti etapid
Teemaplaneeringu raames tehakse tihedat koostööd ministeeriumite, ametkondade ja kohalike omavalitsustega. Samuti kaasatakse protsessi pidevalt avalikkus, kohalikud kogukonnad, kolmanda sektori jt huvitatud osapooled, et tagada võimalikult paljude huve ja arvamusi arvestav lahendus.
Kontakt
Projektijuht
Agnes Lihtsa
[email protected]
+372 5819 0538
Meediakontakt
Viimati uuendatud 10.04.2024